Sel sügisel esitas MTÜ Saarekülade Selts Saaremaa KOP 2024 sügisvooru taotluse Saare mõisasüdame ajalugu tutvustava püsinäituse koostamiseks ja ülesse panemiseks. Näituse eestvedajateks on Kastelli Relika ja Hannes ning sisulisteks panustajateks ka teised saarekülade varasemad ajaloohuvilised sh Kalev Koel ja Enn Küng.

Näitus koondab infostendidele mõisasüdame ajalugu puudutavad huvitavad ja olulised arhiividest leitud faktid ning seob need nn rahvajuttudega.

Püsinäitus saab suures osas sisendi septembris Muinsuskaitsepäevade raames toimunud giidituuril ettekantud materjalidest, mida Hannes erinevatest arhiividest Eestis, Rootsis ja Taanis kokku tellis, tõlkis ning ette kandis. Samuti saavad läbi loetud ning näituse jaoks sobivasse formaati killukesed alates 2007. aastast külalehtedes ilmunud jutukestest ja pajatatud legendidest. Näituse jaoks illustreerivat pildimaterjali leiab 2019. aastal külaseltsi poolt digitaliseeritud piltide hulgast ning hetkel bussikuuris üleval oleva näituse fotodest ning arhiividest leitud vanadest kaartidest.

Koostatud infostendid saavad esimesena ülesse Saare mõisa Muuseumikuuri, mis sai korrastatud talgute raames sel kevadel. Püsinäitusega asendame seal täna üleval oleva ajutise näituse “Saare mõis 100 aastat tagasi”.

Uus näitus on kavas avada 2025. aasta juuni lõpus ning sel puhul toimub ka giidituur. Anname sellest aegsasti külalehes ka teada, et saaksid tulla ka need kellele eelmine kord aeg ei sobinud või kelleni info ei jõudnud.

Kokku valmib projekti raames 10 A0 suuruses ilmastikukindlat stendi.

Kohaliku omaalgatuse programm rahastab näituse valmimist 1 633.68 euroga, mis katab stendide kujundamise, printimise ja ülesse panemise ning arhiivimaterjalide tellimise kulud. Materjalide läbitöötamine ja kokkupanemine toimub vabatahtliku tööna. 181.52 eurot  projekti omafinantseeringut jääb MTÜ kanda.

Kui näituse teema sind kõnetab ja soovid selle valmimist rahaliselt toetada, siis palun tee ülekanne märksõnaga “püsinäitus” MTÜ Saarekülade Selts arveldusarvele EE411010220069512011.

Asjatundjad ütlevad, et selle tänaseks kivivare müürid on rootsiaegsed. 1924. aasta fotol on näha hoone ait-kuivatina. Selle välisilme ja funktsiooni sai vanadele müüridele rajatud hoone 1908. aastal. Varem, 1841. aasta inventuurist leiame hoone nimetusega „Ein altes Gebäude“ ehk „Üks vana hoone“, mille juures on märge 1827. aastal teostatud kapitaalremondist. Hoones olid toona (st. 1841.a) aidaruumid ja piimakambrid. Kohalike seas tänaseni kloostri kabeliks nimetatud hoonet kutsuti nii ka baltisaksa kirjavahetuses, rootsiaegsest nunnakloostrist kirjutas arst ja ajaloohuviline Dr. J.W.L von Luce oma Saaremaa teemalises koguteoses. Hoone põhjalikum ajalookäsitlus ootab veel ees.

Kui möödunud suvel vana karjakastelli juures toimetama hakkasime ja mõisasüdame ajalooga igapäevaselt üha rohkem kokku puutusime tundus, et legendidel ja rahvajuttudel selle kandi kohta otsa ei paista tulevat. Kuna ma hoonetega seoses paralleelselt arhiivimaterjalides tuhnisin leidsin nii mõnelegi loole fakti kõrvale ja kirjutasin neid seoseid oma jaoks ka välja. Siis hakkasin juba leidma faktidest lugusid, mida kohalikelt veel kuulnud polnud. Asi läks iga päevaga põnevamaks ja materjalikilde kogunes juba üsna näituse jagu. Bussikuuri talgute aegu, kui näitasime Herder Institut´i arhiivist Saksamaalt hangitud Friedrich von Wolff-Lettien´i fotosid aastast 1924. sai ka mõte püsinäitusest laiemalt välja käidud. Idee iseenesest on lihtne, teostus ja materjalide toimetamine hoopis omaette aeganõudev ettevõtmine. 

            Et end tagant sundida registreerisin Muinsuskaitsepäevade raames üritusena Saare mõisa giidituuri, millele Muinsuskaitseamet natuke omalt poolt ka reklaami tegi. Muinsuskaitsepäevade eesmärk on avada huvilistele hooned ja mälupaigad, kuhu igapäevaselt ligi ei pääse ning korraldada näituseid, ekskursioone ja teemapäevi oma kodukandi pärandi ning ajaloo paremaks mõistmiseks. Nagu Hiljem välja tuli, oli see ainus Saaremaal toimuv sündmus üle-eestilises ettevõtmises ja ilmselt kõik huvilised, kes Muinsuskaitsepäevade kohta midagi kuulnud olid giidituurile ka kohale sõitsid. Lisaks ajaloohuvilistele kaugemalt olid kohal kõik meie omad ajalooasjatundjad, kokku 45 inimest. Ei mingit võimalust mütsiga lööma minna – igasugune väljamõeldis oleks kohe välja tulnud. Valdavalt oli mul kasutada Saaremaa Rüütelkonna arhiiv, kuid ka Rootsist saadud materjalid, milles sisalduvaid käsikirjalisi revisjone, kohtutoimikuid ja kirjavahetust AI abiga dešifreerisin ja hoonete kaupa toimetasin. Käisime kõikide hoonete juures, piilusime keskaegsesse keldrisse ja mõisa peahoonesse. Juttu jätkus pooleteiseks tunniks ja lõpuks olid kõik nii väsinud, et küsimusi väga ei esitatudki. Tänu giidituuri ettevalmistustele on mul suur osa järgmise projekti st püsinäituse tekstiosast juba olemas.